Veenilaiendid: miks need tekivad ja mida saad ise teha

Kas õhtuks on jalad rasked ja säärel joonistuvad välja sinakad looklevad sooned? Sa pole üksi: nähtavad veenilaiendid on lääneriikides umbes igal neljandal-viiendal naisel. Siit saad teada, mis neid põhjustab, mida saad ise teha ja millal on aeg arsti juurde minna.

Lühidalt öeldes on veenilaiendid laienenud ja looklevad nahaalused veenid, mis tekivad siis, kui veeniklapid ei sulgu enam korralikult ja veri hakkab jalgades tagasi valguma. Need ei kao iseenesest. Kaebusi leevendavad liikumine, jalgade tõstmine ja õige surveklassiga kompressioonsukad, laienenud veeni saab aga sulgeda ainult arst. Kui jalg on paistes, nahk on muutunud pruuniks või sääres on haav, mine perearsti juurde. Kui veenilaiend veritseb või üks jalg läheb järsku valusaks ja paiste, otsi abi kohe.

Mis on veenilaiendid ja miks need tekivad

Jalaveenides on väikesed klapid, mis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas ehk südame poole. Kujuta neid ette kui ühesuunalisi uksi. Kui uks jääb praokile, valgub osa verest iga sammu järel tagasi alla. Veeni seinale tekib pidev surve, see venib välja ja hakkab looklema.

Arstid nimetavad veeni veenilaiendiks siis, kui see on seistes mõõdetuna vähemalt 3 mm lai. Ameerika Perearstide Akadeemia ülevaate järgi on see kliiniline piir, mis eristab veenilaiendit peentest „ämblikveenidest“. Üks Londoni suurhaiglaid selgitab, et kõige sagedamini on süüdi tagasivool suures nahaaluses veenis, mis kulgeb mööda reie sisekülge, või väikeses nahaaluses veenis sääre tagaküljel. Seepärast võib nähtav laiend olla säärel, kuigi probleemi „allikas“ asub hoopis reies. Just sellepärast ei piisa ainult nähtava sõlme eemaldamisest.

Suurte uuringute põhjal on täiskasvanutest umbes poolel mingeid veenihaiguse kergeid märke. Nähtavad veenilaiendid on 20–25% naistel ja 10–15% meestel. Eesti kohta täpseid andmeid pole: ka Eesti veenilaiendite ravijuhend tõdeb, et levimus pole teada.

Kes on suuremas ohus

Olulised riskitegurid on pärilikkus ja vanus. Kui su emal või isal olid veenilaiendid, on tõenäosus, et need tekivad ka sul, suurem. Harvardi meditsiinikooli andmetel on veenilaiendid enam kui 40%-l üle 50-aastastest ja 75%-l üle 70-aastastest naistest.

Naistel lisanduvad hormoonid. MedlinePlusi järgi suurendavad riski hormoonimuutused puberteedieas, raseduse ajal ja menopausis ning rasestumisvastased tabletid ja hormoonasendusravi. Uuringute põhjal tekivad uued veenilaiendid kuni 28%-l rasedustest.

Kolmas suur tegur on töö. Kui seisad terve päeva leti taga või istud arvuti taga, ei tööta säärelihased ja veri seisab jalgades. Ühes uuringus oli naistel, kes istusid või seisid tööl vähemalt 6 tundi päevas, veenilaiendite risk tunduvalt suurem kui neil, kes tegid seda kuni 4 tundi. Lisaks suurendavad riski ülekaal ja varasem tromb jalaveenis.

Sümptomid ja staadiumid: kui tõsine su olukord on?

Veenilaiendid ei pruugi alguses üldse valutada. Sagedasemad kaebused on raskustunne, pakitsus, sügelus, õhtune pahkluude turse ja öised säärekrambid. Kaebused on tavaliselt hullemad pärast pikka seismist ja soojaga ning leevenevad, kui jalad üles tõstad.

Arstid hindavad veenihaiguse raskust CEAP-klassifikatsiooni järgi. Selle tunned ära C-tähe ja numbri järgi, mis on kirjas ka su terviseloos. Eestis peab perearst CEAP-klassi alati määrama, sest sellest sõltub edasine ravi.

Klass	Mida näed jalal	Mida see Eestis tähendab
C1	Peenikesed ämblikveenid või sinakad võrkveenid	Kosmeetiline mure, ravi tasuline
C2	Laienenud, looklevad veenid (vähemalt 3 mm)	Üldjuhul kosmeetiline, aitab eneseabi
C3	Turse, mis ei kao üleöö	Perearst suunab eriarsti juurde
C4	Pruunikas nahk, ekseem, kõvenenud nahk säärel	Eriarst, kompressioontooted soodustusega
C5	Paranenud haav säärel	Eriarst, kompressioontooted soodustusega
C6	Lahtine haav ehk veenihaavand	Eriarst, kompressioontooted soodustusega

Sotsiaalministeeriumi saatekirja nõuete määrus ütleb, et C1–C2 veenilaiendid on kosmeetiline probleem ja nende operatsiooniks pole meditsiinilist vajadust. Alates C3-st suunab perearst sind eriarsti juurde. Kui sul on „ainult“ nähtavad veenid ja kerge raskustunne, on su peamised abilised liikumine ja kompressioon. Kui soovid siiski ravi, saad selle erakliinikus omal kulul.

Millal pöörduda kohe arsti poole

Mõned olukorrad ei oota järgmise nädala visiiti. Kui veenilaiend hakkab veritsema, tõsta jalg üles ja suru haavale tugevalt puhast lappi. Veritsev veenilaiend vajab kiiret arstiabi: Briti NICE-i juhend soovitab suunata selle patsiendi kohe veresoontekirurgi juurde.

Kui veen muutub kõvaks, punaseks ja valusaks, on tõenäoliselt tegu pindmise veenipõletiku ehk tromboflebiidiga. See vajab arsti hinnangut, sest tromb võib ulatuda sügavamale. Ka säärehaav, mis pole 2 nädalaga paranenud, on NICE-i järgi põhjus eriarsti juurde suunamiseks.

Kõige ohtlikum on süvaveenitromboos. NHS-i järgi on selle tunnused tuikav valu ühes jalas, ühe jala turse ning punane või tumenenud nahk. Kui jalavalu või -tursega kaasneb õhupuudus või valu rinnus, helista kohe hädaabinumbrile 112.

Kompressioonsukad: kuidas valida õige surve

Kompressioonsukk avaldab kõige suuremat survet pahkluule ja surve väheneb ülespoole. See aitab verel südame poole liikuda ja vähendab turset. Eesti ravijuhend soovitab kompressiooni kaebuste leevendamiseks ja turse vähendamiseks. Euroopa Veresoontekirurgia Seltsi (ESVS) 2022. aasta ravijuhend soovitab kaebuste korral sukki, mis avaldavad pahkluule vähemalt 15 mmHg survet, ja turse korral 20–40 mmHg.

Sukkadel on siiski piirid: Cochrane’i ülevaate järgi tundsid inimesed end sukkadega paremini, kuid tõendid pole piisavad, et öelda, kas need peatavad haiguse. Sukad leevendavad kaebusi ja turset, kuid laienenud veeni nad tagasi ei tõmba.

Surve järgi jagunevad meditsiinilised sukad Saksa standardi RAL-GZ 387 alusel nelja klassi. Esimene klass (18–21 mmHg) sobib väsinud jalgadele, ennetuseks ja varajastele kaebustele. Teine klass (23–32 mmHg) on kõige sagedamini kasutatav meditsiiniline surve nähtavate veenilaiendite, turse ja operatsioonijärgse taastumise korral. Kolmas (34–46 mmHg) ja neljas klass (vähemalt 49 mmHg) on mõeldud raskemale venoossele puudulikkusele ja lümfitursele ning neid kasuta ainult arsti soovitusel.

Võtame näiteks 45-aastase müüja, kes seisab päevas 8 tundi. Tal on säärel nähtavad veenid ja õhtuks on pahkluud paistes, kuid hommikuks turse kaob. Talle sobib tavaliselt teise klassi kompressioonpõlvik, sest probleem on säärel ja põlvikut on igapäevaselt lihtsam kanda kui sukka. Kui laiendid ulatuvad üle põlve reieni, on õigem valida reieni ulatuv sukk. Kui aga turse ei kao ka üleöö (C3), mine enne sukkade ostmist perearsti juurde.

Suurus loeb rohkem kui bränd. Mõõda pahkluu kõige kitsamast ja sääre kõige laiemast kohast ning vajadusel reie ülaosa ja tee seda hommikul kohe pärast ärkamist, kui jalad pole veel paistes. Mõõda mõlemad jalad eraldi. Sama loogika kehtib jalgapanemisel: NHS-i haiglad soovitavad panna sukad jalga hommikul enne ringikäimist ja mitte magada nendega, kui arst pole nii öelnud. Meie juhendist kompressioonsukkade kandmise ja hoolduse kohta leiad nipid, kuidas sukk ilma kortsudeta jalga saada.

Kõige sagedasem viga on sukkade ülemise serva allarullimine, kui sukk tundub pikk või kuum. Rullitud serv toimib nagu kummipael ja takistab vereringet just seal, kus seda vaja on. Teine viga on kompressiooni kasutamine siis, kui jala arterid on ahenenud. Ahenenud arterid, raske närvikahjustus (näiteks diabeedi korral) ja südamepuudulikkusest tingitud suur turse on kompressiooni vastunäidustused. Kui sul on suitsetamise taust, diabeet või valu säärtes kõndimisel, lase arstil enne kompressiooni alustamist jala arterid üle vaadata.

Kui su veenihaigus on klassis C4–C6, maksab Tervisekassa kompressioontoodete eest 90% piirhinnast. Arst väljastab sulle digitaalse meditsiiniseadme kaardi ning poole aasta jooksul saad soodustusega kuni kaks põlvikut või sukka või ühed sukkpüksid. Täpsemalt aitab surveklassi ja mudelit valida meie artikkel kompressioontoodete valimisest veenilaiendite korral.

Mida saad iga päev ise teha

Su säärelihased on jalgade „teine süda“. Iga sammuga tõmbuvad lihased kokku ja pigistavad veene, lükates verd ülespoole. USA riiklik terviseinstituut NHLBI nimetab seepärast kõndimist üheks paremaks viisiks veenide toetamiseks ja hoiatab, et raskete asjade tõstmine võib veenilaiendeid süvendada.

Kui töötad laua taga, tõuse umbes iga 30 minuti järel ja kõnni paar minutit. Kui seisad leti taga, kõigu kandadelt varvastele ja tagasi. MedlinePlus soovitab teha trepiastmel säärelihaste tõsteid 20–40 korda ja tõsta jalad 3–4 korda päevas 15 minutiks südamest kõrgemale. Kõige lihtsam on lamada diivanil, jalad padjahunnikul. Tee seda kohe pärast tööpäeva, kui jalad on kõige raskemad.

Ülekaal on veenilaiendite üks riskitegureid, mistõttu soovitab ka NHS hoida kehakaalu tervislikus vahemikus. Kui märkad, et kuumus paneb jalad paistetama, tee saunas lühemaid seansse ja tõsta pärast jalad üles.

Ole realistlik: Clevelandi kliiniku järgi leevendab liikumine kaebusi, kuid olemasolevaid veenilaiendeid see ära ei vii. Eneseabi eesmärk on leevendada ebamugavust ja aeglustada uute laiendite teket. Kui harjutad aktiivselt ja tunned, et sääred väsivad pärast trenni, võivad abiks olla Incrediweari sääretugisidemed. Nende kangas toetab vereringet ja taastumist ilma tugeva surveta, kuid need ei asenda meditsiinilist kompressioonsukka, kui arst on selle määranud. Rohkem nippe leiad artiklist vereringe parandamise kohta jalgades.

Kuidas veenilaiendeid Eestis ravitakse

Tee algab perearsti juurest. Ta vaatab jalad üle ja määrab CEAP-klassi. Kui plaanis on veenide sulgemine, on Eesti ravijuhendi järgi vaja ultraheliuuringut, mis näitab, millises veenis klapid lekivad. Ilma selleta võib ravi jääda poolikuks ja laiendid tulevad tagasi.

Tänapäeval ei lõigata veeni enamasti välja, vaid see suletakse seestpoolt. ESVS-i 2022. aasta juhend peab suure nahaaluse veeni lekke korral esimeseks valikuks veeni seest tehtavat kuumravi: laser- või raadiosagedusravi. Arst viib kuumust andva kateetri läbi väikese torke veeni, kuumutab seda ja veen sulgub. Keha imab suletud veeni aja jooksul ära ja veri liigub edasi tervetes veenides. Briti NICE soovitab samuti alustada kuumravist, siis kaaluda vahtskleroteraapiat (veeni süstitakse vahtu, mis selle kokku kleebib) ja alles seejärel operatsiooni.

Tulemused erinevad. Ühes uuringus oli veen 3 aasta pärast suletud 93% laser- ja raadiosagedusravi ning 74% vahtravi järel. Sama ülevaate järgi oli meditsiinilise liimiga suletud veenidest 3 aasta pärast suletud 94%. Väiksemad külgharud eemaldatakse sageli flebektoomiaga ehk 2–3 mm lõigete kaudu kohaliku tuimestusega.

Taastumine on kiire. Inglismaa NHS-i patsiendi otsustusjuhendi järgi saab kuumravi järel tavaliste tegevuste juurde naasta 1–2 päevaga. Pärast protseduuri on vaja kanda kompressioonsukki: Tartu Ülikooli Kliinikum soovitab pärast skleroteraapiat kanda teise klassi sukki vähemalt 3 nädalat ja pärast operatsiooni vähemalt 2 nädalat, eelistatult kuu aega. Seepärast tasub sobiv sukk soetada juba enne protseduuri.

Kui su veenilaiendid on klassis C1–C2, maksad ravi eest ise. Erakliinikute hinnakirjades maksab ühe piirkonna laserravi Eesti Veenikliinikus alates 1250 eurost ja konsultatsioon koos mõlema jala ultraheliga 120 eurot. Tartu Ülikooli Kliinikumis maksab tasuline raadiosagedusravi ühele jalale 1250 ja mõlemale 1900 eurot. Hinnad muutuvad, seega küsi enne aja broneerimist kliinikust värsket hinda.

Veenilaiendid ei ole lihtsalt iluviga, kuid ka mitte põhjus paanikaks. Kui jalad on õhtuks rasked, alusta liikumisest, jalgade tõstmisest ja õigesti mõõdetud teise klassi kompressioonpõlvikutest. Kui ilmnevad turse, nahamuutused või haav, mine perearsti juurde ja küsi ultraheliuuringut. Kui vajad abi õige suuruse leidmisel, mõõdame su jalad meie esinduses üle ja aitame valida sobiva surveklassi.

Kui ei tea, millist ortoosi või tugivahendit valida, tule meile külla Kadaka teele Tallinnas või Spektri tänavale Tartus! Aitame sul leida sobiva lahenduse, mis toetab su tervist ja aitab sul püsida aktiivsena palju aastaid. Ootame sind Tallinnas aadressil Kadaka tee 36 ja Tartus aadressil Spektri 6, E–R 10–15. Küsimuste korral helista 656 7333 või kirjuta meile aadressil info@hortusmedicus.ee.