Madal vererõhk: millal 90/60 mmHg on mure ja mida teha

Kas tõused hommikul voodist ja silme ees läheb hetkeks mustaks? Nii annab sageli tunda madal vererõhk. Enamasti pole see ohtlik, kuid korduv pearinglus väärib tähelepanu.

Lühidalt: madalaks loetakse vererõhku alla 90/60 mmHg. Kui sa tunned end hästi, pole madal näit tavaliselt ravi vajav probleem. Kui aga tekib pearinglus, nägemine läheb uduseks või minestad, tasub välja selgitada põhjus. Kõige sagedamini aitavad piisav joomine, rahulik püsti tõusmine ja vajadusel kompressioontooted. Äkiline tugev langus koos segasuse, külma, higise naha ja kiire hingamisega on aga hädaolukord, mille korral tuleb kohe helistada numbril 112.

Olukord	Mida see tavaliselt tähendab	Mida teha
Näit alla 90/60, enesetunne hea	Sageli loomulikult madal vererõhk	Ravi pole vaja, jälgi enesetunnet
Pearinglus püsti tõustes	Võimalik ortostaatiline hüpotensioon	Mõõda lamades ja seistes, räägi arstiga
Väsimus ja uimasus 1–2 tundi pärast sööki	Võimalik söögijärgne vererõhu langus	Söö väiksemaid portsjoneid, joo enne sööki vett
Segasus, külm, higine nahk, nõrk, kiire pulss	Võimalik šokk	Helista 112

Millist vererõhku loetakse madalaks?

Briti tervishoiuteenistus NHS määratleb madala vererõhu ehk hüpotensiooni näiduna alla 90/60 mmHg. Esimene number on ülemine ehk süstoolne rõhk, mis tekib südame kokkutõmbel. Teine on alumine ehk diastoolne rõhk, mis jääb veresoontesse siis, kui süda lõdvestub. Võrdluseks: normaalse vererõhu üldine võrdlusnäit on umbes 120/80 mmHg.

Eesti allikates kohtad ka teistsugust piiri. Kliinik.ee Haiguste ABC peab süstoolse vererõhu normi alampiiriks 100 mmHg ja kirjeldab, et kõige sagedamini on tegu esmase hüpotooniaga. See tähendab loomupäraselt madalat vererõhku, mis ei sõltu ühestki haigusest ja mida ei peeta haiguseks. Tallinna Ülikooli õppematerjali järgi on madal vererõhk tavaliselt päritav.

Number üksi ei tee sind haigeks. Mayo Clinici arstid rõhutavad, et kodune näit 90/60 lähedal või sellest veidi allpool ei ole alati põhjus muretsemiseks, eriti siis, kui sul pole kaebusi. Kui sinu vererõhk on aastaid olnud 95/60 ja enesetunne on hea, on see tõenäoliselt sinu normaalne tase. Kui aga varem 130/85 olnud vererõhk langeb järsku 95/60 peale, on see muutus, mille põhjust tuleb otsida.

Madala vererõhu sümptomid

Madala vererõhu korral jõuab ajju lühiajaliselt vähem verd. Seepärast on kõige tüüpilisemad kaebused pearinglus, ähmane või tuhmuv nägemine, nõrkus, väsimus ja keskendumisraskused. Mayo Clinic lisab loetellu iivelduse ja minestamise. Kliinik.ee kirjeldab lisaks külmi käsi ja jalgu, südamekloppimist, peavalu ja kohinat kõrvades.

Kaebused tekivad tavaliselt kindlates olukordades. Kõige tüüpilisem on hetk, kui tõused voodist või madalalt diivanilt. Sageli tekivad need ka pikalt paigal seistes, näiteks järjekorras või kontserdil, ning tund-paar pärast suurt lõunasööki. Kui märkad, et halb enesetunne kordub just sellistel hetkedel, on see arstile väärtuslik info.

Kõige suurem oht pole tavaliselt madal vererõhk ise, vaid kukkumine. Kui sul hakkab pea ringi käima, istu või heida kohe pikali ja tõsta jalad südamest kõrgemale, nagu soovitab USA meditsiinientsüklopeedia MedlinePlus. Nii jõuab veri kiiremini tagasi ajju.

Miks vererõhk langeb?

Põhjusi on mitu ja tihti mõjuvad need koos. Sageli on põhjuseks vedelikupuudus, mis tekib palava ilmaga, trenni ajal, kõhulahtisuse või oksendamise korral. USA Südame-, Kopsu- ja Vereinstituudi NHLBI andmetel langetavad vererõhku ka verekaotus, diabeet, südame rütmihäired ning mitmed ravimid, eriti kõrge vererõhu, depressiooni ja Parkinsoni tõve ravimid. Kui alustasid hiljuti uue ravimiga või muudeti annust ja pearinglus tekkis just pärast seda, räägi sellest arstiga. Ära jäta ravimit ise ära.

Ortostaatiline hüpotensioon tähendab vererõhu langust püsti tõustes. Kui tõused, valgub osa verest raskusjõu mõjul jalgadesse ja kõhuõõne veresoontesse. Terve keha kompenseerib selle sekunditega: süda lööb kiiremini ja veresooned tõmbuvad kokku. Vanusega muutuvad vererõhku jälgivad närvilõpmed vähem tundlikuks ja see reaktsioon aeglustub. Ühe süstemaatilise ülevaate järgi esineb ortostaatilist hüpotensiooni ligikaudu 22%-l kodus elavatest üle 60-aastastest inimestest. Keskealistel on see palju harvem, umbes 5% juhtudest.

Söögijärgne hüpotensioon tekib Mayo Clinici andmetel 1–2 tundi pärast sööki ja tabab kõige sagedamini eakaid, eriti neid, kellel on kõrge vererõhk. Seedimine vajab palju verd, mistõttu suunatakse see soolestikku. Kui keha ei suuda seda mujal tasakaalustada, langeb vererõhk. Cleveland Clinici järgi soodustavad seda suured toidukorrad, vähene soolatarbimine ja vedelikupuudus.

Ka raseduse ajal langeb vererõhk sageli, sest hormoonid laiendavad veresooni. Mayo Clinici andmetel on madal vererõhk tavaline esimese 24 rasedusnädala jooksul. Harvemad põhjused on kilpnäärmehaigused, aneemia ja raske infektsioon, mistõttu püsiv ja seletamatu langus vajab alati arsti hinnangut.

Kuidas mõõta vererõhu langust püsti tõustes?

Üks juhuslik mõõtmine ei näita, kas sinu pearinglus on seotud asendimuutusega. Selleks tuleb mõõta kahes asendis. Arstide ühtne kriteerium on Ameerika perearstide ühingu AAFP juhendi järgi järgmine: ortostaatilisest hüpotensioonist räägitakse siis, kui ülemine rõhk langeb vähemalt 20 mmHg või alumine vähemalt 10 mmHg kolme minuti jooksul pärast püstitõusmist.

Kodus saad teha lihtsa testi. Heida mõneks minutiks pikali ja mõõda vererõhku lamades. Seejärel tõuse püsti, hoia mansetiga kätt südame kõrgusel ning mõõda uuesti ühe ja kolme minuti möödudes. Mayo Clinic soovitab teha seda hommikul esimese asjana ja panna tulemused kirja. Kui sul hakkab testi ajal pea ringi käima, istu kohe maha. Hea on, kui keegi on testi ajal sinu kõrval.

Näide: lamades on näit 124/78 mmHg ja kolme minuti pärast seistes 100/72 mmHg. Ülemine rõhk langes 24 mmHg, mis ületab 20 mmHg piiri. Selline tulemus koos pearinglusega on põhjus pöörduda perearsti poole. Kui seisvas asendis on näit 116/76, jääb langus 8 mmHg juurde ja see on normaalne kõikumine.

Täpne tulemus eeldab õiget tehnikat. Manseti asend, käe kõrgus ja eelnev puhkus mõjutavad näitu. Täpsemad juhised leiad meie artiklist vererõhu mõõtmise kohta kodus. Meie valikus on Microlife BP B6, mille täpsust on kliiniliselt kontrollitud ka hüpotensiooniga patsientide rühmas. Microlife BP A7 Touch teeb MAM-tehnoloogiaga järjest kolm mõõtmist, annab neist analüüsitud tulemuse ja saadab näidud Bluetoothi kaudu telefoni. Nii on sul arsti juurde minnes kaasas terve näitude ajalugu, mitte ainult mälestus halvast hommikust.

Mida teha, kui vererõhk on madal?

Kui arst on välistanud haigusest tingitud põhjuse, saad enamikku kaebustest ise leevendada. Allpool kirjeldatud võtted pärinevad peamiselt ortostaatilise hüpotensiooni ravijuhenditest, kuid aitavad ka loomulikult madala vererõhuga inimesi. Teadusülevaated märgivad ausalt, et nende tõhususe kohta on tõendeid erineval määral, mistõttu tasub proovida ja jälgida, mis aitab just sind.

Joo piisavalt ja kasuta veeklaasi nippi

Vedelik suurendab veremahtu. Ortostaatilise hüpotensiooni raviülevaade soovitab juua päevas 2–2,5 liitrit. Väga praktiline nipp on 500 ml tavalise vee kiire joomine. Kui jood selle 2–3 minutiga ära, hakkab vererõhk teadusülevaate järgi tõusma 5–10 minuti pärast ja mõju kestab 30–45 minutit. Pane õhtul klaas vett voodi kõrvale ja joo see enne tõusmist ära. Sama võte toimib enne pikka seismist või suurt sööki. Juhendid soovitavad selleks just tavalist vett.

Soola lisamist soovitavad juhendid samuti, kuid see ei sobi kõigile. Kui sul on südamepuudulikkus või kõrge vererõhk lamades, võib lisasool ja suur veekogus kahju teha. Seepärast lepi soolakogus alati enne arstiga kokku.

Tõuse aeglaselt ja pinguta lihaseid

Kõige lihtsam harjumus on tõusta mitmes etapis. Hommikul istu esmalt mõneks hetkeks voodi servale, liiguta labajalgu üles-alla ja alles siis tõuse püsti. Nii jõuab keha vererõhku kohandada.

Kui tunned pearingluse algust seistes, aitavad nn vastumanöövrid. Pane jalad risti ja suru reied tugevalt kokku, pinguta tuharaid ja kõhulihaseid või kükita. Lihaste kokkutõmme pigistab veenid kokku ja surub verd tagasi südame poole. Ühes kirjeldatud patsiendijuhtumis osutusid jalgade ristamine ning kõhu- ja tuharalihaste pingutamine kõige tõhusamaks ning patsient õppis nendega kaebusi vähendama.

Söö väiksemaid ja sagedasemaid toidukordi, kui pearinglus tekib pärast sööki. Kerge regulaarne liikumine, näiteks kõndimine või ujumine, treenib veresoonte toonust. Kui sul on ka liigese- või seljavaevused, mis liikumist takistavad, aitab füsioterapeut koostada sulle sobiva ja ohutu harjutuskava.

Kompressioon: miks sukkpüksid töötavad paremini kui põlvikud

Kompressioonrõivad takistavad vere valgumist jalgadesse ja kõhuõõnde. Paljud ostavad esimese asjana põlvikud, kuid see on levinud viga. Eespool viidatud raviülevaate järgi on põlve- või reiepikkusest sukast harilikult vähe kasu. Soovitatakse vööni ulatuvaid kompressioonsukkpükse, mis avaldavad survet vähemalt 15–20 mmHg. Põhjus on lihtne: suur osa verest koguneb kõhuõõne veresoontesse, mida põlvikud ei mõjuta.

Kompressioonsukkpüksid tuleks panna jalga hommikul enne voodist tõusmist ja võtta ära, kui heidad pikali. Suurim takistus on ebamugavus, mistõttu paljud jätavad need kandmata. Seepärast on oluline õige suurus ja surveklass. Bauerfeindi VenoTrain SOFT sukkpüksid on mõeldud igapäevaseks kandmiseks ja nahale õrnad. Kui arst on soovitanud tugevamat survet, sobivad VenoTrain IMPULS-i mudelid, mida on saadaval CCL 2 ja CCL 3 klassis. Kuidas surveklasse eristada, loe artiklist kompressioonsukkade valiku kohta, ning jalga panemise nippe leiad juhisest kompressioonsukkade kandmise ja hoolduse kohta.

Kompressioonravi ei sobi igaühele. Kui sul on mõni krooniline haigus, küsi enne kandma hakkamist arstilt nõu. Meie esindustes Tallinnas ja Tartus saad tooteid proovida ning meie meeskond aitab valida sobiva suuruse ja surveklassi, et sukkpükse oleks mugav kanda terve päev.

Millal pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi?

Helista kohe 112, kui vererõhu langusega kaasnevad segasus, külm ja higine või kahvatu nahk, kiire pinnapealne hingamine või nõrk ja kiire pulss. Mayo Clinici järgi on need šoki tunnused, mis tähendab, et elundid ei saa piisavalt verd ja hapnikku. Kiirabi on vaja ka siis, kui oled minestanud ja löönud pead, eriti kui võtad verevedeldajaid. Kui oled raseduse alguses ja tunned pearinglust koos kõhuvalu või veritsusega, mine kohe erakorralise meditsiini osakonda.

Pöördu perearsti poole, kui pearinglus või minestamine kordub, kui vererõhk on varasemaga võrreldes märgatavalt langenud või kui kahtlustad, et põhjus võib olla mõnes ravimis. Arsti juurde minnes võta kaasa kodused mõõtmistulemused, kuhu on märgitud kellaaeg ja asend. Kui sa pole kindel, kas ja kuhu pöörduda, helista perearsti nõuandeliinile 1220, kust saad nõu ka koduseks raviks.

Loomulikult madal vererõhk ei vaja tablette, vaid paremaid harjumusi. Kõige rohkem aitab see, kui tead, millal ja miks sinu vererõhk langeb. Mõõda seda nädala jooksul lamades ja seistes, pane näidud kirja ning proovi rahuliku tõusmise, veeklaasi ja kompressiooni mõju. Nii saad koos arstiga teha otsuse faktide, mitte arvamuste põhjal.

Kui te ei tea, millist ortoosi või tugivahendit valida, tulge meile külla Kadaka teele Tallinnas või Spektri tänavale Tartus! Aitame teil leida sobiva lahenduse, mis toetab teie tervist ja aitab teil püsida aktiivsena palju aastaid. Ootame teid Tallinnas aadressil Kadaka tee 36 ja Tartus aadressil Spektri 6, E–R 10–15. Küsimuste korral helistage 656 7333 või kirjutage meile info@hortusmedicus.ee.