Rüht ehk kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Sageli arvatakse, et rüht on kaasasündinud või midagi iseenesest mõistetavat. Enamasti vaevavad rühiprobleemid kontoritöötajaid, füüsilist tööd tegevaid inimesi ja neid, kes peavad pikka aega ühes asendis seisma või istuma. Märk sellest, et rüht ei ole päriselt hea, on päeva lõpus valutavad selg, pea, kael või õlad.
HEA JA HALB RÜHT
Hea kehahoiak hõlmab tasakaalu säilitamist ja keha eri osade, sealhulgas pea, kaela, selgroo ja jäsemete joondamist. Hea kehahoiak ei väljendu ainult välimuses, vaid võib oluliselt mõjutada ka tervist ja haolu positiivses võtmes. Hea rühi puhul on meie luud ja liigesed õiges asendis, tänu millele on lihastel võimalus säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal on ülimalt oluline, sest see ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse.
Halb rüht põhjustab erinevaid kaebuseid, nagu väsimus, peavalu, seljavalu, kaelavalu ja õlgade valu. Halva rühi puhul peavad lihased rohkem tööd tegema, et inimest püsti hoida. Kehva kehahoiaku puhul on meie selg nõrk, pea ettepoole kaldu ja õlad on kumerad ning justkui “alla vajunud”. Lisaks ei näe see ka visuaalselt ilus välja, kui rüht on paigast ära.
HEA RÜHT AITAB ENNETADA KROONILIST VALU
Halb kehahoiak on üks kõige tavalisemaid kroonilise valu põhjuseid, eriti kaela-, õla- ja seljavalu puhul. Hea kehahoiak aga aitab seda kõike vältida. Kui selgroog ei ole erinevates sundasendites õigesti joondatud, siis koormab see liigselt lihaseid, liigeseid ning võib aja jooksul põhjustada kroonilisi valusid ja isegi tõsiseid haigusi, nagu näiteks kõõlusepõletik ja südame isheemiatõbi. Õiget ja head rühti aitab saavutada näiteks
Breuer rühi kontrollimise seade 8sense, mis on just selline seade, mis kontrollib sinu rühti ja annab ka kohest tagasisidet läbi äpi. Rühisensor aitab sul läbi äpi enda istumist ja asendit jälgida. Kui oled jäänud liiga kauaks ühte asendisse ja peaksid end korra liigutama, annab sulle
äpp sellest õrna vibreerimisega märku.
HEA KEHAHOIAK TÕSTAB ENERGIATASET
Kehahoiak mõjutab meie energiataset. Kui tegu on halva rühiga, siis peab keha tegema rohkem tööd, mis aja jooksul võib hakata mõjutama seda, kuidas me ennast tunneme. Kuna halb rüht on kehale koormav, siis sellega kaasnev kurnatus ja väimus on tavalised nähtused. Hea kehahoiaku puhul on meie lihased ja liigesed ilusti paigas ning inimese keha toimib nii nagu ta toimima peab. Hea kehahoiakuga inimesel säilib tavapärane energiatase.
HEA RÜHT SOODUSTAB SEEDIMIST
Kehahoiak mõjutab ka meie seedesüsteemi. Näiteks kükitamine kohe pärast söömist avaldab kõhule täiendavad survet, mis omakorda võib suurendada
kõrvetiste tekkimise riski (sageli valus seisund, mida põhjustab maohappe liikumine üles kurgu poole). Pikaajaline istumine halva kehahoiakuga koormab samuti kõhtu ja soolestikku, mistõttu toit liigub seedesüsteemis palju aeglasemalt. See võib põhjustada puhitust, kõhukinnisust,
ärritunud soole sündroomi (IBS) ja muid seedetrakti tüsistusi. Kui inimese kehahoiak on õiges asendis, siis paraneb ka seedimine, kuna toit saab sel juhul tõhusamalt läbi keha liikuda.
HEA KEHAHOIAKUGA PÜSIB MEEL ERKSAM JA VÄRSKEM
Istumis-, seismis- ja liikumisasend võivad mõju avaldada ka mõtlemisele ja kui ergas on meie meel. Istuvas asendis on kehal raskem kätte saada piisavas koguses hapnikku. Kui hapnikku ei ole kehas piisavalt, mõjutab see ajutööd. Tihti tulenevad ka pingepeavalud kehvast kehahoiakust, mis omakorda avaldab negatiivset mõju keskenudmisele ja selgele meelele. Kui kehahoiak paraneb, läheb paremaks ka tähelepanuvõime, keskendumine ja produktiivsus.
ILUS KEHAHOIAK SUURENDAB ENESEKINDLUST
Hea kehahoiakuga inimesed näevad välja pikemad, mõjuvad enesekindlamalt ning ilmselt ka sisemine enesetunne muutub tunduvalt paremaks. Kui tunneme ennast paremini, kasvab ka enesekindlus. “Ära vajunud” olekuga inimene ei näe ei visuaalselt ega ole ka ilmselt sisemiselt niivõrd enesekindel. Hea rühiga inimesed mõjuvad psühholoogiliselt enesekindlamalt teistele inimestele kui halva rühiga inimesed.
KUIDAS SAAVUTADA HEA RÜHT?
Esiteks – teadvustamine ja teadlikult tähelepanu suunamine enda kehahoiakule. Kui oled teadlik sellest, kuidas istud, astud või seisad, siis saad seda tähele pannes ka muuta. Kuna uue harjumuse juurutamine võtab alguses aega, siis hea abimees on
Swedish Posture rühti korrigeeriv T-särk, mis parandab koheselt sinu rühti. T-särk on varustatud Posture Alignment tehnoloogiaga, mis parandab koheselt ja väga õrnalt õlgade joondamist ja kehahoiakut. Meestele on särk leitav
SIIT!
Teiseks – kerelihaste treenimine. Tugevad kerelihased aitavad paremini õiget kehahoiakut hoida kui nõrgad lihased. Tugevate kerelihastega püsib selgroog omas asendis ning aja jooksul väheneb lihastele ja liigestele antav koormus. Kaks lihtsat harjutust, millega kerelihaseid treenida, on plangu ja silla tegemine.
Kolmandaks – venitamine. Regulaarne venitamine aitab ennetada ja vähendada pinges lihaseid ning säilitada paindlikkus. Pikalt samas asendis istumine tekitab erinevates liigestes “kangeks jäämise tunnet”, mida venitamisega vähendada saab. Et tulemusi näha, oleks hea ennast venitada igal hommikul ja õhtul 10-15 minutit.
Neljandaks – mugav kontoritool ja reguleeritav laud. Kui veedad suure osa päevast arvuti taga tööd tehes, siis on hea kasutada ergonoomilist tooli. Tänapäeval leidub kontorites ka juba üsna palju laudu, mida saab reguleerida. Seega saab vahepeal enda asendit tööd tehes muuta.
Tänapäeval on hea rüht saavutatav ka tehnoloogiliste seadetega. Näiteks
Swedish Posture rühikontrolli digitaalne sensor Vibe hakkab vibreerima siis, kui on aeg enda kehahoiakut parandada. Sensor on nagu väike abimees, kes kontrollib sinu rühti siis, kui endal ei ole meeles. Sensor kinnitub magnetkinnitusega hõlpsalt särgi külge ja käivitub ühe nupuvajutusega.
