Kas põlved ja puusad on hommikul kanged? Liikuvus paraneb tavaliselt väikeste ja regulaarsete harjutustega, mitte imevahenditega. Siit leiad nädalaplaani, valureegli ja piirid, millal tuleb arsti poole pöörduda.
Lühidalt: liigese liikumisulatust hoiab töös lühike igapäevane liigutamine, mõni venitus nädalas, kaks jõutreeningut ja kõnd või ujumine kokku 150 minutit nädalas. Valu võib harjutades olla kuni 5 (skaalal 0–10) ning see peab 24 tunni jooksul tavatasemele vaibuma. Kuum, punane ja paistes liiges või vigastusjärgne võimetus jalale toetuda tähendab arsti juurde minekut, mitte harjutusi.
Mida liikuvusharjutused teevad ja mida mitte
Liikuvusharjutused hoiavad liigese liikumisulatust – see tähendab, kui kaugele saad liigest painutada või sirutada. Liikumine surub kõhre kokku ja lõdvestab seda, mis aitab liigesevedelikul ringelda ning toob kõhrele hapnikku ja toitaineid, nagu selgitab Arthritis Foundation. Liigesevedelik toimib nagu mootoriõli. Liiga palju puhkust seevastu võib jäikust suurendada ja lihaseid nõrgestada.
Samas on liikuvusharjutus treening, mitte ravi. See ei paranda rebenenud sidet, ei peata artroosi ega asenda diagnoosi. Cochrane’i ülevaade 44 uuringust leidis, et põlveartroosi korral vähendas harjutamine valu keskmiselt 12 punkti ja parandas toimetulekut 10 punkti sajapunktisel skaalal, ent mõju oli suurem kohe pärast kuuri ning 2–6 kuud hiljem väiksem. Puusaartroosi värske ülevaate järgi vähendab harjutamine valu ja parandab toimimist vaid veidi ning muutus ei pruugi olla tuntav. Harjutused on seega mõistlik ja ohutu esimene samm, kuid mitte lubadus, et liiges paraneb kiiremini.
Kui sa ei tea, kas tegu on kulumise või põletikuga, loe enne, kuidas artriiti ja artroosi eristada.
Kui palju venitada, et liikumisulatus paraneks
Venitamisel on mõõdukas ülempiir. 2025. aasta metaanalüüs leidis, et painduvus paranes kõige enam, kui venitamist oli kokku umbes 4 minutit korra kohta ja umbes 10 minutit nädalas. Sellest rohkem lisakasu ei andnud. Ka nädalas tehtud kordade arv ja programmi pikkus ei muutnud tulemust oluliselt. Need arvud kirjeldavad lihaste painduvust, mitte haige liigese ravi.
Praktiline näide: kui venitad reie tagakülge, puusa esikülge ja säärt kolmel päeval nädalas ning hoiad iga asendit 3 × 30 sekundit, saad ühe lihase kohta nädalas 4,5 minutit. See jääb ülempiirist allapoole. Venita pingeni, mitte valuni.
Venitus pole ainus tee. Ühes 11 uuringu võrdluses (452 osalejat) ei erinenud jõutreening ja venitamine liikumisulatuse parandamisel oluliselt. Kui teed kükke või tõused toolilt täisulatuses, treenid liikuvust ja jõudu korraga.
Ajastus loeb. Enne treeningut soojenda 5 minutit kõndides või rattal ning lisa dünaamilised liigutused, näiteks jalavibutused ja käeringid. Pikki paigalvenitusi tee pigem pärast treeningut: ülevaate järgi vähendasid vähemalt 60 sekundit kestnud venitused lihasrühma kohta sooritust keskmiselt 4,6%, alla 60 sekundi kestnud aga 1,1%.
Nädalaplaan, mis sobib enamikule
Plaan sobib, kui sul on kerge või mõõdukas liigesevalu, diagnoos on teada ja arst pole liikumist piiranud. Pärast operatsiooni või vigastust järgi raviarsti või füsioterapeudi juhiseid.
Alusta iga päev 5–10 minutiga. Liiguta hommikul iga liigest rahulikult läbi mugava ulatuse: pahkluuringid, põlve painutus ja sirutus, puusakiiged, õlaringid, randme ja sõrmede painutus, 8–10 kordust. Pärast pikka paigalolekut aitab 5–10 minutit liigese liigutamist valu ja jäikust leevendada. Artroosi hommikune jäikus kestab tavaliselt kuni 30 minutit ja kaob liikudes.
Lisa kolm päeva nädalas 20–30 minutit kõndi, jalgrattasõitu või ujumist. WHO soovitab täiskasvanutele, ka krooniliste haigustega inimestele, vähemalt 150–300 minutit mõõdukat liikumist nädalas. Kui oled seni vähe liikunud, alusta 10–15 minutiga päevas ja lisa aega iga nädal. Viis 30-minutilist jalutuskäiku teevad kokku 150 minutit.
Kaks päeva nädalas tee jõuharjutusi, mis hõlmavad suuri lihasrühmi, nagu WHO samuti soovitab. Sobivad toolilt tõusmine (2 seeriat 8–12 korda), tuharasild, seinatõuge ja kummipaelaga sõudmine. 65-aastastele ja vanematele, kellel on krooniline haigus, soovitab WHO lisaks vähemalt kolmel päeval nädalas tasakaalu ja jõudu arendavaid harjutusi. Venitused tee kahel või kolmel päeval pärast treeningut.
Kui jalutamine koormab põlve või puusa liigselt, proovi vesivõimlemist. Cochrane’i ülevaates andis vees harjutamine põlve- ja puusaartroosi korral väikese lühiajalise leevenduse valule ning veidi parema toimetuleku. Vee üleslükkejõud koormab liigeseid vähem, kuid pea seda tagasihoidlikuks, mitte suureks mõjuks.

Valureegel: kui palju on liiga palju?
Mõõda valu skaalal 0–10. Artroosi harjutamise soovituse järgi on harjutades lubatud valu kuni 5 ning harjutusest tulnud lisavalu peab 24 tunni jooksul tagasi tavatasemele minema.
Näide: õhtuse jalutuskäigu ajal on põlv 4/10, ja hommikul on valu tagasi tavalisel 2/10 tasemel. See on sobiv koormus ja võid seda järgmisel nädalal veidi pikendada. Kui valu tõusis 7/10-ni või hommikul on põlv valusam kui eile, vähenda järgmise korra kestust poole võrra. Muuda korraga ainult ühte asja: kestust, kiirust või kordusi. Kui sama kordub, räägi füsioterapeudiga.
Millal pöörduda arsti poole
Mõned märgid ei kuulu harjutamise, vaid arsti valdkonda. Kui liiges muutub äkki kuumaks või punaseks või läheb paiste, pöördu samal päeval arsti poole ka siis, kui palavikku pole. See võib viidata liigeseinfektsioonile, mis vajab kiiret ravi. Pöördu kohe kiirabisse või erakorralisse vastuvõttu, kui liiges on kuum, punane ja paistes ning sul on palavik või halb enesetunne. Sama kehtib, kui pärast kukkumist või vigastust on valu väga tugev, sa ei saa jalale toetuda või liiges on kujult muutunud või kui põlv jääb lukku.
Broneeri aeg perearsti või füsioterapeudi juurde, kui hommikune jäikus kestab üle 30 minuti või kui valu tuleb ka puhkeolekus ja öösel. Üle 30 minuti kestev jäikus on tavaline põletikulise artriidi korral, kuid jäikuse kestus üksi diagnoosi ei anna. Ära jätka harjutamist ka siis, kui liiges annab järele või blokeerub, vaid küsi nõu.
Valu põhjuse selgitamisel aitavad ka lood põlvevalu ja puusavalu põhjustest. Füsioteraapias hinnatakse sind ja koostatakse sulle raviplaan.
Kus ortoos või tugiside plaani toetab
Tugi ei asenda harjutamist. Ortoos või tugiside aitab siis, kui liiges on pärast vigastust ebastabiilne või valu piirab tegevust nii, et harjutusi ei jõua teha. Millal sobib pehme side ja millal jäigem ortoos, näed artiklist mis on ortoos.
Incrediweari tooted on mõeldud ravi- ja sportlikuks kasutuseks, mitte tavaliseks toeks. Kangas sisaldab pooljuhtelemente, mis tootja sõnul toetavad vereringet ilma ebamugava surveta, nii et sidet saab kanda liikudes. Tootja avaldatud testikokkuvõttes mõõdeti laser-Doppleriga 19 osalejat pärast 20-minutilist kandmist ning verevool oli kontrollrõivastega võrreldes keskmiselt 17% suurem. See on väike lühiajaline laboritest, mitte tõend kiirema paranemise kohta. Põlveliigese asendusoperatsiooni järel tehtud pilootuuring viitas väiksemale vedelikukogunemisele ja paremale põlve painutusele kolme nädala pärast kui kompressioonsukkadel, kuid pilootuuring ei ole lõplik tõend. Sobib sulle, kui soovid tuge treeningu ajal või pärast seda. Ei sobi asendama arsti läbivaatust, kui liiges on paistes või valu tekkis äkki.
INCREDIWEAR
HÜPPELIIGESE ORTOOSID
INCREDIWEAR
INCREDIWEAR
INCREDIWEAR
INCREDIWEAR
Ortoosi saab osta ka Tervisekassa soodustusega, kuid Tervisekassa hüvitab ainult meditsiiniseadmete loetellu kantud ortoose 90% või 50% piirhinnast. Hüvitamine käib pärast operatsiooni, traumat või raske haiguse korral.
Alusta sel nädalal ühest asjast: tee hommikul 5 minutit liigutusi ja mine õhtul 15 minutiks jalutama. Lisa jõuharjutused siis, kui valu püsib 5/10 piires ja vaibub ööpäevaga.
Kui ei tea, millist ortoosi või tugivahendit valida, tule meile külla Kadaka teele Tallinnas või Spektri tänavale Tartus! Aitame sul leida sobiva lahenduse, mis toetab su tervist ja aitab sul püsida aktiivsena palju aastaid. Ootame sind Tallinnas aadressil Kadaka tee 36 ja Tartus aadressil Spektri 6, E–R 10–15. Küsimuste korral helista 656 7333 või kirjuta meile info@hortusmedicus.ee.
















