TERVIS
KARPAALKANALI SÜNDROOM – KUIDAS SEDA LEEVENDADA?
aug.
Karpaalkanali sündroom – kas randmes on valu ja ebamugavustunne? On teil diagnoositud karpaalkanali sündroom? Toome tänases postituses välja mõned harjutused, mida karpaalkanali sündroomi korral teha.
MIS ON KARPAALKANALI SÜNDROOM?
Karpaalkanali sündroom tekib kesknärvi kokkusurumise tõttu randmes. Närvi kokkusurumine võib tuleneda korduvatest liigutustest või põletikulistest seisunditest, nagu reumatoidartriit. Karpaalkanali sündroomi sümptomiteks on kipitustunne, tuimus või valu käes ja randmes, mis mõjutab igapäevaseid tegevusi. Kesknärv, mis vastutab pöidla, nimetissõrme, keskmise sõrme ja sõrmuse sõrme tunnetuste eest, surutakse kokku turse või põletiku tõttu karpaalkanali sees. Õige diagnoosi ja juhiste saamiseks on oluline pöörduda tervishoiutöötaja või ortopeedi poole.
MIS TEGEVUSED PÕHJUSTAVAD KARPAALKANALI SÜNDROOMI?
Peamised tegevused on korduvad või pikaajalised liigutused, mis koormavad randmeid ja käsi.
Korduvad käeliigutused – karpaalkanali sündroomi võivad põhjustada korduvad käe- ja randmeliigutused, näiteks arvutiga töötamine, vibreerivate tööriistade kasutamine või liinitööl samade liigutuste tegemine.
Ebamugav randme asend – Tööülesanded, mis nõuavad randme painutamist või pikemat aega ebamugavas asendis hoidmist, näiteks arvutihiire kasutamine või telefoni hoidmine, võivad suurendada survet kesknärvile.
Jõuline haaramine – Töö või tegevus, mis nõuab jõulist ja korduvat haaramist, näiteks tööriistade või masinate kasutamine.
Vibreerivad seadmed – Vibreerivate seadmete, näiteks elektriliste tööriistade või masinate sagedane kasutamine võib põhjustada randme pingutust ja närvipitsumist, mis aja jooksul süvendab sümptomeid.
Teatavad spordialad või hobid – Tegevused, mis hõlmavad korduvaid randme liigutusi, näiteks kitarri- või klaverimäng, kudumine või teatud spordialad (tennis, sulgpall), võivad samuti karpaalkanali sündroomi tekkimisele kaasa aidata.
MIS AITAB KARPAALKANALI SÜNDROOMI RAVIDA?
Erinevad ravimeetodid aitavad sümptomeid hallata ja probleemi parandada. Mitteinvasiivsete võimaluste hulka kuuluvad erinevate harjutuste tegemine, mis on kohandatud mediaannärvile avaldatava surve leevendamiseks. Samuti on suureks abiks õiged tooted, mis aitavad sümptomeid leevendada. Randme tugisideme või vereringet kiirendavate kinnaste kandmine aitab leevendada ebamugavustunnet, tuimust ja valu, mida sündroom põhjustab.
Kui harjutustest rääkida, siis need peaksid keskenduma kesknärvile avaldatava surve vähendamisele.
RANMDE VENITUS JA PAINUTUSHARJUTUSED
- Sirutage käsi ette peopesaga üles ja painutage rannet ettevaatlikult allapoole. Hoidke asendit paar sekundit. Selline venitus aitab säilitada painduvust ja vähendab pingeid randmes.
- Pöörake peopesa alla ja painutage kätt ettevaatlikult enda poole. See liigutus aitab kaasa paremale liikuvusele ning leevendada pinget.
- Pange käsi rusikasse ning avage see aeglaselt, sirutades sõrmed võimalikult laiaks. Korrake liigutust mitu korda nii, et liikumine oleks sujuv. See harjutus aitab leevendada ebamugavat tunnet.
NÄRVI VENITUSEKS MÕELDUD HARJUTUSED
- Painutage oma rannete ette ja taha, hoides peopesa enda poole ja seejärel endast eemale suunatud. See liigutus aitab mobiliseerida kesknärvi, vähendades pitsumist ning sellega seotud sümptomeid. Tehke neid harjutusi rahulikult ning fokusseeritult.
- Asetage peopesad kokku palveasendis, sõrmed ülespoole. Tooge käed aeglaselt vöökoha kõrgusele, hoides samal ajal küünarnukid lahus. Hoidke asendit nii, et tunnete venitust piki rannet ja küünarvart.
KODUSED HARJUTUSED JA KORDUSED
Harjutuste tegemisel on ülimalt oluline järjepidevus. Kordusi võiks teha u 10 iga harjutuse kohta, suurendades seda järk-järgult vastavalt sellele, kuidas te harjutuste mõju tajute. Ent siinkohal on tähtis välja tuua, et konsulteerimine arsti või füsioterapeudiga on väga oluline. Professionaalid oskavad alati anda parimat nõu vastavalt teie olukorrale. Füsioterapeut oskab hinnata probleemi olemust, koostada raviplaani, näidata ette harjutused ning anda juhised, kuidas kodus õigesti harjutusi teha. Meie juurde füsioteraapiasse saab aja broneerida SIIN!
KOKKUVÕTTEKS
Karpaalkanali sündroom on häiriv haigus, mis mõjutab igapäevaelu erinevate sümptomite näol (nt randme piiratud painduvus, valu, ebamugavustunne, käe vähenenud funktsioonid). Positiivne on aga see, et seda haigust saab leevendada näiteks koduste harjutuse tegemisega, füsioteraapias käimisega või Incrediwear vereringet kiirendavate tugisidemete ning kinnastega. Soovitame kindlasti külastada spetsialisti, kes oskab anda nõu ja hinnangu teie seisundile ning uurida ka haiguse algpõhjust.
Hoolime teie tervisest!
KASUTATUD ALLIKAD
Rheumatoid Arthritis (RA) | CDC
Carpal Tunnel Release | Johns Hopkins Medicine
Carpal Tunnel Syndrome: A Review of Literature | NIH