ÜLEKOORMUS, VALU
KARPAALKANALI SÜNDROOM
nov.
Karpaalkanali sündroom e. arvutihiire haigus tekib mediaannärvi pitsumisest karpaalkanalis. Karpaalkanal paikneb randme siseküljel ning kui see kanal aheneb, siis hakkab see mõjutama kanalist läbi jooksvat närvi.
Tekivad paresteesiad, valu, tuimus ning surinad. Võib esineda ka valu kiirgumist küünarvarre, küünarliigese ning õla piirkonnas. Tundlikkuse häired on pöidlas, nimetissõrmes, kolmandas ja osaliselt neljandas sõrmes. Sümptomid esinevad pigem öösiti ja eriti probleemi tekkimisel. Hiljem võivad häired esineda ka päeval. Tekkima hakkab pigistusjõu ja tundlikkuse langus. Valu ägeneb arvutitööl või auto juhtimisel, aga ka lihtsal kruusi tõstmisel ja hoidmisel.
See on väga levinud probleem ning esineb kolm korda rohkem naistel kui meestel. Seda peetakse pigem kutsehaiguseks ning seda võib põhjustada igapäevane korduvate ühetaoliste liigutuste tegemine. Karpaalkanali sündroomi esineb tihti kontoritöötajatel (mistõttu kutsutakse seda ka arvutihiire haiguseks), pillimeestel, kassapidajatel või tehasetöölistel. Korduvad ühetaolised liigutused annavad randme piirkonnale suure koormuse, mis tekitab põletikku kõõlustes. Põletiku tagajärjel tekib turse, mistõttu närvil on karpaalkanalis vähe ruumi. Suur oht sündroomi tekkeks on ka reumatoidartriidi puhul, kus põletik randmeliigestes põhjustab turse ja see ahendab kanalit. Karpaalkanali sündroom võib esineda ka raseduse ajal, kuna vedelikupeetus võib põhjustada paistetust randmekanalis. Probleem võib esineda ka diabeeti põdevatel inimestel, kelledel on perifeersed närvid kahjustunud ning surve närvile põhjustab lisaprobleeme.
Karpaalkanali sündroom või esineda nii ühel, kui ka mõlemal käel.
Kui sul on tekkinud kahtlus karpaalkanali sündroomi osas, siis pöördu füsioterapeudi poole, proovi turset vähendavaid tsirkulatsioonikindaid või ortoosi, mis annab närvile puhkust, ning ei lase seda edasi koormata. Kui teed igapäevast tööd arvuti taga, siis aitab randmepadi rannet ergonoomiliselt paremas asendis hoida. Füsioterapeut nõustab harjutuskava osas, teeb ravimassaaži või kasutab muid tehnikaid, mis aitavad probleemile lahenduse leida – mida varem hakkad probleemiga tegelema, seda parem!