TERVIS

KUIDAS LEIDA TRENNI TEGEMISEKS MOTIVATSIOONI?

Posted on by Stella Rein
Kuidas leida trennitegemiseks motivatsiooni?
20
mai
Uue treeninguga või treenimisega uuesti alustamine võib olla keeruline. Paljud alustavad alguses suure hooga ning on motiveeritud trenni tegema, kuid üsna kiiresti hakkab motivatsioon kaduma ning uutest harjumustest loobutakse. Teine osa inimesi on jänni jäänud alustamisega – esimest trenni lükatakse kogu aeg edasi. Ilmselt enamik meist on sellises olukorras olnud, kus trennitegemise motivatsioon kaob või pole suutnud alustadagi. See on normaalne ja inimlik, kuid sellest on võimalik üle saada. Kirjutame järgnevas blogipostituses, kuidas hoida end motiveerituna ning püsida trennitegemise lainel.
 

MIKS TEKIB MOTIVATSIOONIPUUDUS?

Neid põhjuseid on mitmeid, miks trenni tegemiseks motivatsioon ära kaob. Üheks oluliseks põhjuseks on eesmärkide puudumine ehk pole selget põhjust, miks trenni teha. Kui aga pole konkreetset sihti ning eesmärki, võib ühel päeval olla väga raske leida jõudu, et trenni minna. Teiseks põhjuseks peetakse monotoonset treeningkava, milles puudub vaheldusrikkus ning põnevus. See omakorda põhjustab igavust, mis vähendab entusiasmi treeningu tegemiseks. Kolmandaks suureks põhjuseks, miks trenniisu ära kaob, on tulemuste puudumine. Aeglased tulemused või tulemuste täielik puudumine võib olla vägagi demotiveeriv.
 
Tänapäeva kiires maailmas kaob motivatsioon trenni teha ka kiire elustiili, töö, stressi, kohustuste ning pideva väsimuse tõttu. Samuti mängib olulist rolli ka vaimne tervis, eriti kui kogetakse ärevust või depressiooni. See kõik vähendab energiat ja entusiasmi füüsilise tegevuse suhtes. Lisaks mängivad motivatsiooni kadumisel rolli ka näiteks keskkond, spordivõimaluste kättesaadavus, vigastused ja haigused. Igalühel meil on unikaalsed takistused, millest üle saada ning kui juba teadvustada, mis konkreetselt tagasi hoiab, on esimene samm tehtud.
 

KUIDAS LEIDA MOTIVATSIOONI JA LÕPETADA PROKRASTINEERIMINE?

PANE PAIKA KONKREETSED EESMÄRGID – Esimene samm, et lõpetada prokrastineerimine, on teada, mida soovite saavutada. Kui tegevusel on ka konkreetne eesmärk, on palju lihtsam püsida õigel lainel ning rasketel hetkedel mitte alla anda. Kui seate eesmärke, siis lihtsalt “Tahan saada vormi” asemel toimib paremini konkreetsemalt sõnastatud eesmärk, näiteks: “Tahan selle kuu lõpuks joosta 5km”. Eesmärkide puhul on hea tööriist SMART tehnika, mis aitab kirja panna konkreetse, mõõdetava, saavutatava, asjakohase ja ajaliselt piiratud eesmärgi. Kui eesmärk on olemas, loo ka endale tegevuskava.

LOO ENDALE AJAKAVA – Kalendrisse trenniaja märkimine on ülimalt oluline. Kui päevakavasse on juba eelnevalt trenn planeeritud ning kirja pandud, on tõenäousus palju suurem, et trenni ka ära teete. Eraldage iga päev või nädalas kindel aeg treeninguteks ning suhtuge sellesse kui millessegi, mida vabatahtlikult hea meelega teete. Lisaks on alati hea mõte juba eelnevalt treeninguks valmistada – pange spordikott autosse või registreerige end trenni juba päev varem ära.

LEIA ENDALE TRENNIKAASLANE – Koos on lihtsam ja lõbusam. Kui trennikaaslasega on trenniaeg paika pandud, on väga suur tõenäosus, et trenni ka jõuate. Iseendale antud lubadustest taganeme me tihti rohkem kui teistele. Koos kaalasega treenides on tore ka see, et saate üksteisele olemas olla hetkedel, kui motivatsiooni napib, aga ka nendel hetkedel, kui saate enda saavutusi tähistada.

ALUSTA SAMM-SAMMULT –  Kas olete kunagi jätnud projekti või ülesannet alustamata, sest see tundus liiga suur? Kui jah, siis ei ole te kaugeltki üksi. Üks peamisi põhjuseid, miks inimesed ei suuda alustada, on see, et nad tunnevad, et ülesanne on liiga suur ja hoomamatu ning ei tea, kust alustada. Samas ka liiga suure hooga alustamine ei pruugi hea olla – nii võib tekkida alguses suur hasart palju teha ja pingutada, mis võib viia selleni, et ühel hetkel pole enam üldse energiat. Kõige mõistlikum on alustada samm-sammult. Kui te pole iial jooksnud 5km, siis alustage 1km jooksmisest ning suurendage distantsi jõukohaselt.

EEMALDA SEGAVAD FAKTORID – Jõusaali telefoni kaasa võtmine pole kindlasti mõistlik idee. Ka telekavaatamine tundub alati mõnusam ja mugavam variant, kui ennast diivanilt püsti ajada, et trenni minna. Siinkohal aitab endale piiride seadmine – näiteks ei või televiisori taha enne minna, kui trenn on tehtud.

Häid nippe on veelgi, kuidas leida endas motivatsioon, et tegutsema hakata – sobiva treeningkava leidmine, koju treeningvahendite soetamine, personaaltreeneri võtmine jne. Peamine on siiski see, et oleks kindel põhjus, miks trenni teha, mis viib tagasi esimese punkti juurde ehk eesmärgi seadmine. Kui ei ole visiooni, kuhu suunas liikuda, on ka väga kerge teelt eksida. Kindla eesmärgi poole pürgides on kogu teekond palju lihtsam ning kui endas on soov trenni teha piisavalt suur, siis välised tegurid rolli ei mängigi.

Toredaid trennielamusi!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga