VAIMSE TERVISE TOETAMINE TOIDUGA – KUIDAS SEDA TEHA?
Nii füüsilise kui vaimse tervise puhul on palju tegureid, mis võivad mõjutada meeleolu ja üldist heaolu. Alates elustiilist ja geneetikast kuni inimestevaheliste suhete ja isegi töökeskkonnani välja. Kõik sellised tegurid võivad selles rolli mängida.
Üks enim tähelepanuta jäetud teguritest vaimse tervise puhul on toidu ja toitumise roll. Toit, mida sööme, mitte ainult ei toida meie keha, vaid mõjutab ka aju toimimist, kognitiivseid võimeid ja meeleolu. Eksperdid usuvad, et tasakaalustatud ja toitaineterikas toitumine võib oluliselt parandada vaimset tervist ja vähendada erinevate vaimse tervise probleemide tekkimise riski.
TARBIGE TÄISVÄÄRTUSLIKKE TOIDUAINEID JA VÄLTIGE LIIG-TÖÖDELDUD TOITU
Paljud uuringud näitavad, et inimesed, kes tarbivad täisväärtuslikke toiduaineid – näiteks puuvilju, köögivilju, täisteravilju, lahjat valku ja tervislikke rasvu -, on statistiliselt väiksem risk haigestuda depressiooni ja kannatada ärevuse all. Eelnevalt nimetatud toiduained aitavad tagada, et teie keha ja aju saavad vajalikke toitaineid.
Töödeldud toiduained sisaldavad sageli palju kaloreid, rafineeritud suhkruid ja küllastunud rasvu, kuid vähe olulisi toitaineid. “Oluline on piirata kõrgelt töödeldud toiduaineid, sest liigsel söömisel võivad need põhjustada põletikku ja oksüdatiivset stressi, mis on seotud depressiooni ja ärevusega,” ütleb diplomeeritud psühholoog Catherine Hallissey.
“Liiga palju rafineeritud süsivesikute ja suhkrute söömine võib mõjutada veresuhkru taset ja vallandada hormoonide, nagu kortisool ja adrenaliin, vabanemist, mis võib põhjustada ärritust või ärevust. Nende asendamine keeruliste süsivesikute, näiteks täisteratoodete vastu, võib aidata seda reaktsiooni vähendada,” lisab kliiniliselt koolitatud toitumisnõustaja Hannah Hope.
OMEGA-3 TEEB HEAD
Omega-3 rasvhapped on olulised rasvad, mida leidub sellistes toiduainetes nagu rasvane kala, pähklid ja seemned. Omega-3 rasvad on aju tervise seisukohalt elutähtsad ja mängivad rolli aju üldises toimimises, kognitiivsetes oskustes ja meeleolu reguleerimises. Nad osalevad neurotransmitterite, näiteks serotoniini ja dopamiini tootmises, mis on olulised meeleolu, tunnetuse ja käitumise jaoks. Oluline on võimalusel saada Omega-3 rasvhappeid pigem toidust kui toidulisanditest, kuigi mõned dieedid võivad seda raskendada (näiteks kui olla taimetoitlane, kes kala ei söö).
MAGNEESIUM JA TSINK
“Magneesiumil on kesknärvisüsteemis palju funktsioone ja see võib olla puudulik mõne vaimse tervise häire korral,” ütleb Hope. “Seda on vaja kõigi keharakkude õigeks toimimiseks, sealhulgas neuronite tervena ja elujõulisena hoidmiseks.” Parimad magneesiumitarbimise allikad on rohelised lehtköögiviljad, kala, pähklid ja täisteravili.
Tsink, mis on rohkesti lihas, kalas ja mereandides leiduv mineraal, on samuti oluline paljude kehaliste funktsioonide, sealhulgas meeleolu reguleerimise jaoks, sest see mängib rolli serotoniini ja dopamiini tootmisel. “Tsingipuudus on seotud meeleoluhäirete tekkega,” ütleb Hope.
JOOGE VETT JA VÄLTIGE ALKOHOLI
Kui tegemist on vaimse tervisega, siis on sama oluline, mida te joote, kui see, mida sööte. “Isegi väike dehüdratsioon võib mõjutada meeleolu, energiataset ja keskendumisvõimet,” ütleb Emma McElhinney, keha, elustiili ja enesekindluse muutmise treener. Ta soovitab võtta eesmärgiks 2,5-3 liitrit vett päevas. “Ja ei, kohv ja vein ei loe!” lisab ta. Samuti on hea mõte piirata alkoholi tarbimist. “Alkohol võib meeleolu kehvemaks muuta ja suurendada ärevust. Liigne tarbimine võib viia negatiivsete vaimse tervise tagajärgedeni,” ütleb Hallissey.
SÖÖGE AEGLASEMALT
See, kuidas ja mida te sööte, võib mõjutada teie vaimset tervist ja heaolu. Seega aeglustage ja võtke aega oma söögikordadega. “Aeglasemalt söömine parandab aju ja kõhu vahelist ühendust,” ütleb McElhinney. “Aeglaselt ja kohalolus söömine ning toidu tekstuuride ja maitsete nautimine on võimas näide tähelepanelikkusest,” lisab ta. Aeglasemalt võtmine annab võimaluse märgata, mis päriselt kehas toimub. “Teadlik söömine võib aidata teil häälestuda oma keha signaalidele, süüa ainult siis, kui olete näljane, mitte emotsionaalsetel põhjustel,” lisab Hallissey.
Postituses olev info on esitatud ainult teavitamise eesmärgil ja seda ei tohiks pidada meditsiinilise nõuande asendamiseks. Kui teil on mingeid kahtlusi, konsulteerige meditsiinitöötajaga.
