Miks käed ja sõrmed surevad: kubitaalkanali sündroom

Kas sinu väike sõrm ja sõrmusesõrm surisevad või surevad pidevalt ära? See ebameeldiv tunne viitab sageli küünarnuki piirkonnas asuva küünarluunärvi pitsumisele ehk kubitaalkanali sündroomile. Vaatame lähemalt, miks see tekib ja kuidas vaevustest lahti saada.

Mis on kubitaalkanali sündroom ja kuidas seda ära tunda?

Kubitaalkanali sündroom tekib siis, kui käe siseküljel kulgev küünarluunärv jääb küünarliigese kohal asuvas kitsas kanalis surve alla. Kuna see närv tagab tundlikkuse eelkõige väikesele sõrmele ja poolele sõrmusesõrmele, tekivad esimeste sümptomitena just nendes sõrmedes suremine, kipitus ja ebamugavustunne. Sageli süvenevad need vaevused öösiti või siis, kui hoiad küünarnukki pikalt kõverat.

Erinevalt teistest käe närvikahjustustest, nagu karpaalkanali sündroom, mis mõjutab pigem pöialt ja keskmisi sõrmi ning mille kohta leiad infot randmevalu põhjuste ülevaatest, asub kubitaalkanali sündroomi tegelik kolle hoopis küünarnukis. Kui pinge püsib pikemat aega, võivad tekkida käelaba lihaste nõrkus, näppude liigutamise kömpstus ning asjade maha pillamine. Raskematel juhtudel hakkavad käelaba väikesed lihased kõhetuma.

Peamised tekkepõhjused ja igapäevased riskifaktorid

Närvi pitsumist küünarnukis põhjustavad eelkõige tegevused, mis hoiavad liigest pikalt terava nurga all või avaldavad selle siseküljele otsest survet. Näiteks tekitab kõverdatud käega magamine või telefoni pikalt kõrva ääres hoidmine küünarluunärvile tugeva venituspinge. Samuti võib pinge tekkida töölaual küünarnukkidele toetudes või korduvaid painutusliigutusi tehes.

Igapäevaste harjumuste korrigeerimine aitab sümptomeid oluliselt leevendada. Töökohta seadistades jälgi kindlasti kontori ergonoomika põhimõtteid ja tee regulaarseid liikumispause, milleks sobivad hästi kontorivõimlemise harjutused. Vahel võib küünarnuki valulikkus olla seotud ka kõõluste ülekoormusega, näiteks epikondüliidi ehk tenniseküünarnuki puhul, mistõttu on täpse põhjustaja määratlemine väga oluline.

Kuidas diagnoositakse küünarluunärvi pitsumist?

Õige diagnoosi seadmiseks hindab spetsialist sinu vaevusi ning teeb vajalikud testid sümptomite kontrollimiseks. Üheks levinumaks on Tineli test, kus küünarnuki siseküljele koputamine kutsub esile särtsuva tunde sõrmedes. Lisaks aitab küünarliigese painutustest selgitada, kas konkreetse asendi hoidmine tekitab sulle tuttavat suremistunnet.

Sündroomi kinnitamiseks ja teiste kaelalülidest alguse saavate närvikahjustuste välistamiseks tehakse vajadusel elektrilisi närvijuhtivuse uuringuid ning elektromüograafiat. Pehmete kudede seisundi ja võimaliku kudedest tingitud kitsuse hindamiseks võib arst suunata sind ka ultraheliuuringule või magnettomograafiasse.

Kodune ja konservatiivne ravi

Kergemate ja mõõdukate sümptomite korral annab väga häid tulemusi mittekirurgiline ravi. Esimene samm on anda närvile rahu ja vältida asendeid, mis küünarnukki liigselt koormavad. Öise painutuse piiramiseks sobib hästi kerge lahas või toetav ortoos, mis hoiab käe magamise ajal kergelt sirgena ega lase närvil venitusse jääda.

Verevarustuse parandamiseks ning kudedes põletiku ja turse alandamiseks pakuvad tõhusat abi spetsiaalsed tugisidemed. Incrediweari tooted kasutavad kangasse kootud aktiivseid elemente nagu germaanium ja süsinik, mis reageerivad kehasoojusele ning aitavad kiirendada kohalikku vereringet ilma ebamugava surve- ja kompressioonitundeta. Meie õla- ja küünarliigese ortoosid pakuvad liigestele vajalikku stabiilsust nii igapäevatoimingutes kui ka taastumisfaasis.

Aktiivses taastumises on asendamatu abiline füsioteraapia. Spetsialisti juhendamisel tehtavad õrnad närvikudede libisevusharjutused aitavad vabastada küünarluunärvi mehaanilistest takistustest ja parandavad käe funktsiooni. Personaalselt kohandatud teraapia tagab, et teed harjutusi ohutult ning väldid närvi täiendavat ärritust.

Millal tuleks kaaluda operatsiooni?

Kui konservatiivne ravi ei ole mitme kuu jooksul tulemusi auditingud või kui analüüsid näitavad süvenevat lihasnõrkust ja närvikahjustust, võib osutuda vajalikuks kirurgiline sekkumine. Operatsiooni eesmärk on vabastada küünarluunärv mehaanilisest survest, vabastades kanali katuseks oleva sidekoe. Mõnel juhul nihutatakse närv küünarnuki siseküljelt kergelt ettepoole, et vältida selle edasist hõõrdumist vastu luud.

Operatsioonijärgne taastumine kestab tavaliselt paarist nädalast kuni mõne kuuni ning varajases faasis aitab liigest fikseerida sobiv lahas või kohandatav tugi, näiteks spetsiaalne Medi Epico Active ortoos. Enamik inimesi saab naasta tavapäraste tegevuste juurde järk-järgult, jälgides hoolega oma keha signaale ja tehes taastusraviharjutusi.

Kui soovite rohkem teada saada, mis on ortoos ja kuidas eri tüüpi tued taastumist soodustavad, tasub uurida ka meie teisi käe- ja kämblapiirkonna juhendeid ning tutvuda valikuga randme- ja kämblaortooside kategoorias.

Kui ei tea, millist ortoosi või tugivahendit valida, tulge meile külla Kadaka teele Tallinnas või Spektri tänavale Tartus! Aitame sul leida sobiva lahenduse, mis toetab su tervist ja aitab sul püsida aktiivsena palju aastaid. Ootame sind Tallinnas aadressil Kadaka tee 36 ja Tartus aadressil Spektri 6, E–R 10–15. Küsimuste korral helistage 656 7333 või kirjutage meile info@hortusmedicus.ee.