Trenni tegemine tekitab hea tunde ja veel parem tunne tekib sellest, kui tead, kui palju kasu trenni tegemisest on. Trenni tehakse enamasti lihaste ülesehitamiseks ja kehakaalu langetamiseks, kuid eelkõige on treening kasulik teie parema tervise jaoks.
Regulaarne treening võib soodustada kõike alates tervemast südamest kuni parema uneni. Regulaarse kehalise aktiivsuse säilitamisega saate toetada oma tervist ja heaolu viisil, mida te isegi ei osanud arvata.
MILLIST KASU SAAME FÜÜSILISEST AKTIIVSUSEST?
Paljud inimesed teevad trenni, et suurendada oma lihasmassi, vähendada rasvaprotsenti või treenida konkreetsete spordialade jaoks. Kuigi need põhjused trenni tegemiseks on väga toredad, ei ole need kaugeltki ainsad. Kehaline aktiivsus mõjutab väga olulisel määral teie elukvaliteeti ka üldiselt.
Toome all välja erinevad põhjused, miks füüsiline aktiivsus hea on.
SÜDAME TERVIS
Süda on meie mootor ja selle mootori kasutamine hoiab seda tugevalt käimas. Aeroobne treening paneb südame rohkem hapnikku lihastesse suruma, hoiab südame tugevana ja võib isegi vähendada südamehaiguste riski.
Paraja koormusega treening tugevdab südamelihast, tõstab kogu organismi toonust ja aeglustab pulssi. Kellel on aeglasem pulss, püsib kauem elujõuline. Sportlastel näiteks, on tihti aeglasem südame löögisagedus. See ilmestab hästi fakti, kui oluline on liikumine meie tervema südame jaoks.
VAIMNE TERVIS
Regulaarne kehaline aktiivsus on lisaks füüsilisele tervisele äärmiselt oluline ka vaimsele tervisele. Liikumine tõstab teie meeleolu, muudab mõtteviisi positiivsemaks ja parandab üleüldist heaolu.
Treeningu käigus vallanduvad kehas endorfiinid ehk heaoluhormoonid. Endorfiinid vabanevad närvisüsteemi kaudu ja nende vallandumine kehasse paneb meid õnnelikumana tundma.
Endorfiinid on kemikaalid, mis suudavad leevendada valu ja vähendada stressi ning seeläbi paraneb meeleolu ja vaimne tervis. Regulaarne treening aitab säilitada nende heaoluhormoonide vallandumist kehas, mis pikas perspektiivis tagab teile püsivalt parema vaimse tervise.
PAREM AJUTEGEVUS
Kuna liikumine paneb vere kogu kehas voolama, siis paraneb ka ajutöö ja aju tervis. Füüsiline koormus mõjutab aju mitmel positiivsel viisil – aitab säilitada teravat mõtlemist ja kiiret õppimisoskust, head mälu ja üleüldisi kognitiivseid oskusi.
Mida vanemaks me saame, seda tähtsamaks muutub aju eest hoolitsemise olulisus. Regluaarset kehalist treeningut peetakse ka üheks mõjusaks viisiks, mis võib aidata aeglustada Alzhaimeri tõve kulgu. Seetõttu on liikumine oluline eriti veel neile inimestele, kellel on selle haiguse risk.
TERVISLIK KEHAKAAL
Ilmselt on iga inimene proovinud kehakaalu langetada ja aeg-ajalt uuesti ja uuesti püüelnud tervislikuma kehakaalu poole. Kõige lihtsam viis selle saavutamiseks, on regulaarne trenn. Liikumine põletab kaloreid ja aitab kasutada söödud toitu energiaks, et saavutada tervislik kehakaalu langus.
Trenni tegemine kiirendab ainevahetust, mis aitab toidust saadud energia muuta kasulikuks energiaks. Treeningu käigus saate vähendada kaalutõusu, kuna organism kasutab toidust saadud energiat hoopis lihaste ehitamiseks.
VÄIKSEM TÕENÄOSUS KROONILISTE HAIGUSTE TEKKEKS
Aktiivne eluviis võib vähendada riski mitmete tervisehäirete, näiteks rasvumise, 2. tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. Füüsiline aktiivsus võib samuti soodustada luutihedust ja vähendada osteoporoosi ehk luuhõrenemise riski.
Lisaks krooniliste haiguste riski vähendamisele aitab kehaline aktiivsus ka krooniliste haiguste sümptomitega toime tulla. Näiteks võib liikumine aidata leevendada mõningaid artriidi valulikke sümptomeid.
See pole aga kaugeltki kõik, mida kõike lihtne regulaarne liikumine positiivselt mõjutab. Liikumine parandab veresuhkru taset diabeetikutel ja toetab dementsusega inimeste mõtlemisvõime paranemist. Konkreetsete lihasgruppide sihipärane treening võib samuti aidata valu leevendada, näiteks treenides keskkere lihaseid saab teie selgroog rohkem toestust, mis omakorda võib olla suureks abiks seljavalude korral.
POSITIIVNE ENESEHINNANG
Kui olete kunagi pärast treeningut ennast peeglist vaadanud ja positiivselt üllatunud tulemustest, teate väga hästi, kuidas trenni tegemine enesekindlusele mõjub. Juba ainuüksi treeningu käigus vallanduvad endorfiinid tõstavad teie meeleolu ja enesetunnet.
Lisaks muutub ka teie keha ja tänu sellele muutusele tunnete end enda kehas veelgi paremini. Olenemata sellest, kas kasvatate lihasmassi või alandate kaalu, tulemusi nähes on parem enesehinnang garanteeritud.
PAREM UNI
Kehale füüsilise koormuse andmine soodustab sügavamat ja paremat und. Treening väsitab teie keha ja puhastab meelt. Need kaks on olulist tegurit, et saaksite öösel paremini magada. 30-minutilisest trennist päevas juba täiesti piisab.
TUGEVAM IMMUUNSÜSTEEM
Liikudes ja trenni tehes suureneb organismi vastupanu haigustele, mis annab kehale võimekuse haigusele efektiivsemalt vastu võidelda. Kuna liikudes tõuseb meie kehatemperatuur, siis on organism suuteline tapma väliseid baktereid ja eemaldada bakterid kopsudest. Selle tulemusena vähenevad haigused ja põletikud.
TERVISLIKUM VANANEMINE
Keha liikumises hoidmine maksab meile tohutuid dividende nii nüüd kui ka tulevikus. Keha on loodud liikumiseks ning mida rohkem me liigume, seda suurem on keha suutlikkus liikumist ka tulevikus jätkata, seda eriti vanemaks jäädes. Keha liikumises hoidmine vanemas eas aitab vähendada kukkumiste ja vigastuste ohtu, mida vanurite seas tihedalt ette tuleb.
Arvestades kõike eelpool välja toodut, ei tule ilmselt üllatusena tõsiasi, et mõned uuringud on näidanud, et regulaarselt treenivad täiskasvanud inimesed võivad elada kauem kui need, kes seda ei tee. Liikumine peaks olema regulaarne osa teie päevakavast, sõltumata vanusest.