Põhjalikud ülevaated lihas-skeletisüsteemi vaevustest, nende tekkepõhjustest ja kaasaegsetest valuleevendusmeetoditest kehapiirkondade kaupa, alates seljavalust kuni liigesprobleemideni.
Hüppeliigese nikastused on sportlaste ja ka kõigi liikuvate inimeste seas ühed levinumad vigastused. Nikastus võib tavapäraseid tegevusi kindlasti takistada, kuid see vigastus on tihti ravitav ka kodustes tingimustes. Mis on hüppeliigese väljaväänamine? Hüppeliigese väljaväänamine tekib siis, kui sidemed, teie luid koos hoidvad sturktuurid, venivad või rebenevad. Kui komistate või kukute ning väänate välja oma hüppeliigese,[loe edasi]
Alaseljavalu kõndimise ajal – kuidas sellega hakkama saada? Kõndimine on meie peamine liikumisviis ja igapäevane vajadus. Valu käes kannatavale inimesele võib see olla aga põhjuseks, miks liikuda ei saa. Kuigi liikumisest loobumine võib kõlada hea lahendusena, siis jagame tänases postituses mõningaid nippe, kuidas valule leevendust leida nii, et jalutuskäikudest loobuma ei peaks. ÕIGED[loe edasi]
Karpaalkanali sündroom – kas randmes on valu ja ebamugavustunne? On teil diagnoositud karpaalkanali sündroom? Toome tänases postituses välja mõned harjutused, mida karpaalkanali sündroomi korral teha. MIS ON KARPAALKANALI SÜNDROOM? Karpaalkanali sündroom tekib kesknärvi kokkusurumise tõttu randmes. Närvi kokkusurumine võib tuleneda korduvatest liigutustest või põletikulistest seisunditest, nagu reumatoidartriit. Karpaalkanali sündroomi sümptomiteks on kipitustunne, tuimus või valu käes[loe edasi]
Seljavalu on paljude inimeste ühine võitlus. Kui leiad end istudes ebamugavustundest vähkremas või veedad unetuid öid võitluses halastamatu alaseljavaluga, siis ei ole sa kaugeltki üksi. Nii seljavalu kui alaseljavalu mõjutavad lugematul hulgal inimesi kogu maailmas. Toome järgnevalt välja 7 fakti, mis aitavad teil saada ülevaate sellest laialt levinud tervisemurest ning leida võimalusi oma heaolu ja[loe edasi]
Rüht ehk kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Sageli arvatakse, et rüht on kaasasündinud või midagi iseenesest mõistetavat. Enamasti vaevavad rühiprobleemid kontoritöötajaid, füüsilist tööd tegevaid inimesi ja neid, kes peavad pikka aega ühes asendis seisma või istuma. Märk sellest,[loe edasi]
